Korduvalt on Euroopa patentide omanikel või nende esindajatel tekkinud küsimus, mida teha kui Eestis jõustatud Euroopa patendile antakse välja B8 või B9 dokument. Lühike vastus on, et see tuleb Eestis uuesti jõustada vaatamata sellele, et tegemist on ainult tiitellehe paranduse (B8) või B dokumendi kordustrükiga (B9).
Selline nõue tuleb praegu Eestis kehtivast seadusest ja selle tõlgendusest. Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seadus ütleb üheselt, et Euroopa patendis muudatuste tegemise korral peab patendiomanik kolme kuu jooksul Euroopa Patendiameti ametlikus väljaandes nimetatud muudatuste tegemise teatamise päevast arvates esitama Eesti Patendiametile muudetud Euroopa patendikirjelduse tõlke eesti keeles ja tasuma tõlke avalikustamise eest ettenähtud riigilõivu (§ 13 lg 2). Siin ei ole ette nähtud erandeid või täpsustusi.
B8 ja B9 jõustamise teema oli uuesti jutuks ka viimasel Patendiameti ja patendivolinike ümarlaual 01.11.2023. Seekord küsimusega, kas võib Eestis jõustada kohe B8 või B9 dokumendi, kui see on EPO poolt välja antud kolme kuu (koos pikendusega viie kuu) jooksul peale B1 välja andmist, mil tuleb Eestisse esitada patendikirjelduse (B1) tõlge. Registriosakonna juhataja Tiina Feldmanis, vastas: „Jah. Kui Eestis ei ole veel patenti jõustatud, aga EPO on B9 juba välja andnud, siis jõustame EP B9 dokumendi alusel, oleme ka jõustanud B8 dokumendi alusel, see tähendab tegelikult tiitellehe parandust.“ Kui hiljem jõustada, siis peab eelnevalt Eestis olema jõustatud B1 või B2.
Ümarlaual juhtisid Eesti patendivolinikud veel Patendiameti esindaja tähelepanu, et osades riikides tehakse EP tõlge väljaandmiskavatsuse juures oleva teksti alusel, meil määruse kohaselt publitseeritud kirjelduse alusel. Seetõttu peaksime põhimõtteliselt esitama vigase kirjelduse tõlke. Samuti, kas üldse peaks B8 ja B9 uuesti esitama/jõustama, mis on ainult parandatud dokumendid ja ei oma kaitse seisukohast tähtsust. Nende seisukohtade peale konstateeris Feldmanis, et praegu on see nii (st tuleb uuesti jõustada), aga neid küsimusi võib arutada ja siis peaks olema seaduses ja määruses konkreetsed muudatused, et oleks üheselt arusaadav.
Eesti on ühinenud Ühtse toimega Euroopa patendiga, millel kestab praegu 7-aastane ülemineku periood. Juba praegu on märgata Euroopa patentide Eestis jõustamise vähenemist. Üleminekuperioodi lõppedes võib Euroopa patentide Eestis jõustamise vajadus ära kaduda. Seega ei pruugi olla otstarbekas tegeleda Feldmanise mainitud õigusaktide muudatustega. Jälgime teemat.
Allikas: Patendivolinike ja patendiosakonna ümarlaua protokoll (01.11.2023)