Leiutise nimetus, see on maksimaalselt 7-10 sõnaline kombinatsioon, mis peab üheselt ära määrama leiutise olemuse. Küllalt tihti tahetakse leiutise nimetuseks panna leiutise kaubanduslikku nimetust, millega plaanitakse toodet müüa. Paraku on patendi- või kasuliku mudeli taotluse nimetusele ette nähtud hulgaliselt nõudeid, millele tavaliselt toote müüginimi ei vasta.
Määrus sätestab, et leiutise nimetus peab selgelt ja täpselt näitama leiutise tehnilist otstarvet ja vastama leiutise olemusele. Leiutise nimetus ei tohi olla leiutise olemusest kitsam ega laiem. Küllalt tihti viitab ka Patendiameti ekspert ekspertiisi tehes sellele nõudele leiutise nimetuse osas. Võtame näiteks, et kui soovitakse kaitsta veefiltrit, mis sisaldab vee filtreerimiseks uudset ainet X, siis oleks ju loogiline nimetada leiutis „X ainet sisaldav veefilter“. Paraku võime sellise nimetusega ära nullida oma leiutise kaitse. Kuidas?
Vaatame teooriat. Patendikaitse sisu ja ulatus määratakse kindlaks patendinõudluse sõnastusega. Patendinõudluse esimene nõudluspunkt koosneb piiravast ja eristavast osast. Piirav osa algab leiutise nimetusega. Piiravas osas tuuakse ära need leiutise tunnused, mis on tehnika tasemes tuntud ja eristavas osa tuuakse need tunnused, mis on uued.
Kui me nüüd nimetame oma leiutise „X ainet sisaldav veefilter“, siis satub see uus aine, mida me tahame veefiltreerimisel kaitsta, sinna, kus on loetletud tehnika tasemes tuntud tunnused. Seega satub kaitstav tunnus aine X tehnika tasemest tuntud tunnuste hulka, st nõudluspunkti piiravasse osasse. Samas uued tunnused on nõudluspunkti eristavas osas, mis asub peale tuntud tunnuseid. Aga sinna me enam ainet X ei kirjuta, sest see oleks ju kordamine.
Juhendmaterjalis (9.2 piirav osa) on seda olukorda kirjeldatud järgmiselt: Piiravas osas määratletakse leiutise objekt (esitatakse leiutise objekti nimetus) ja need leiutise olulised tunnused, mis on ühised tehnika tasemes tuntud ühe kõige lähedasema tehnilise lahendusega. Formaalloogika kohaselt on leiutise objekti nimetus leiutise kui mõiste sootunnus, tunnused aga, mis on ühised tehnika tasemes tuntud ühe kõige lähedasema tehnilise lahendusega, liigierisus.
Siin ongi põhjus, miks me ei saa leiutist nimetada nii, et see sisaldab seda tunnust, mida kaitsta tahame. Antud näite puhul võime leiutise nimetada näiteks „Filtreerivat ainet sisaldav veefilter“ või lihtsalt „Veefilter“.